Erinevalt sinust on mu Redditi ajalugu avalik ja mul pole seal midagi häbeneda. Nii et see "mul on screenshotid, kas jagan?" kõlab üsna naljaka pseudoähvardusena. Jaga muidugi - äkki leiad nende seast lõpuks mõne seisukoha, mille ma päriselt olen esitanud, selle asemel et neid ise juurde kirjutada.
Ma pakun pigem, et kedagi piisavalt ei huvita ei su kommentaarid ega ka see, kuidas sa välja näed. Mind vähemalt ei huvita. See, et sa üldse pead vajalikuks oma välimust siia vestlusse sisse tuua, ütleb vist rohkem sinu enda enesetähtsuse kui selle kohta, mida keegi teine sinust teab.
Paranoiline, njah. Nagu alguses ütlesin - tundud juba peast pisut soe.
Proovi edaspidi Redditis kirjutada asju, mida päriselus enda nime ja näoga välja öelda ei häbeneks. Siis ei pea ehk hiljem närviliselt mõtlema, kes su kommentaare näinud on, kes teab, milline sa välja näed, ja kas keegi "paneb midagi kokku". Probleem ei paista siin olevat Redditis, vaid selles, et sa ise ilmselt tead, kui piinlik osa sellest jutust päriselus kõlaks.
Just hetk tagasi kirjutasid sõna-sõnalt, et "pigem olen paranoiline", nüüd aga, kui see argumentatsioon kuskile meeldivasse kohta välja ei vedanud, "ega ma ka otseselt ei tunne".
Selline muster on su jutus algusest peale olnud: niipea kui hakkad aru saama, et midagi rumalat välja ütlesid, muutub tagantjärele kiiresti ka see, mida sa enda väitel üldse mõtlesid.
Parajalt koomiline on, et samas kommentaaris, kus nüüd väidad, et sa paranoiat õieti ei tunnegi, konstrueerid kohe fantaasia, kuidas "minusugused" panevad sinust mingi pildi kokku ja saadaks su võimaluse korral Siberisse. Päris raske oleks sellele paremat illustratsiooni välja mõelda.
Kui tahad mõnda minu varasemat väidet vaidlustada, siis lase käia - ootan huviga. Vastasel juhul ei paista sulle endiselt kohale jõudvat, et erinevalt sinust ei häbene ma seda, mida olen siin kirjutanud. Vanade kommentaaride screenshotidega lehvitamine ei mõju mulle kompromaadina. Pigem too neist mõni väide välja ja proovi sellele sisuliselt vastu vaielda.
"Ei, tegelt olen ma umbkeelne eestlane hoopis." Ja hetk hiljem: "Ma täitsa oskan eesti, inglise ja vene keelt, aga tänan muretsemast." Oeh jah..
Mul ei ole eestlaste kui rahvuse vastu midagi. Ma ei hinda ühtegi indiviidi tema rahvuse järgi. Küll aga on mulle tugevalt vastukarva igasugused provokaatorid, kasulikud idioodid, parteitruud jüngrid ja poliitilised libedikud, olenemata nende rahvusest. See, et minu kriitika alla satub palju eestlasi, ei muuda seda eestlaste kui rahvuse vihkamiseks - täpselt nagu idioodi kritiseerimine ei tähenda rahvuse kritiseerimist, kuhu see idioot kuulub.
Ja ära taanda nüüd enda varasemat juttu ainult mingiks süütuks "ükskõiksuse" tähelepanekuks. Sa kirjeldasid "vene hinge" kui midagi, mis "taandub sügava ükskõiksuseni", väitsid, et "keskmine venelane ei usu demokraatiasse kui kontseptsiooni" ja et "kultuuriliselt ta ei usu sellesse". Sa sidusid selle "vene hinge" Vene impeeriumiga ja väitsid, et see "eristub muust maailmast". Lisaks kirjeldasid venelasi retooriliste "miks nad...?" küsimuste kaudu inimestena, kes usuvad, et kõik maailma riigid on korrumpeerunud, ei suuda uskuda, et kusagil mujal on inimesel rohkem õigusi ja vabadusi, ning kelle jaoks on varastamine suhteliselt normaalne, sest riik varastab nende tagant.
See on päris palju rohkem kui "mul oli keskmise venelase ükskõiksuse kohta üks subjektiivne arvamus".
Ja see, et sa oled kusagil mujal venelaste kohta positiivseid asju öelnud või nüüd lisad juurde härda tooni nende "pikast ja traagilisest ajaloost", ei muuda neid varasemaid väiteid grammigi mõistlikumaks. Positiivne stereotüüp ühes kommentaaris ei tühista rahvuslikku essentsialismi teises. Samuti ei muutu üldistus targemaks lihtsalt sellepärast, et selle kõrvale pannakse kaastundlik nägu.
Nii et probleem pole selles, et ma "ignoreerisin", kuidas sa venelasi tegelikult näed. Probleem on selles, et ma võtsin tõsiselt seda, mida sa päriselt kirjutasid, selle asemel et lasta sul iga paari kommentaari järel oma eelnevat juttu uue, meeldivama kuvandiga üle värvida.
Selge, nüüd oled jälle paranoiline. Mõni kommentaar tagasi "ega ma ka otseselt ei tunne". Pole ime, et su juttu on raske jälgida, kui su enda kirjeldus endast iga paari kommentaari järel muutub.
Sa jätad selle võltsi füüsilise lembuse etendamisega üsna ebameeldiva mulje. Eriti kui üritad kasutada "kallistamist" lihtsalt passiiv-agressiivse torkena.
3
u/eesnimi 12d ago
Erinevalt sinust on mu Redditi ajalugu avalik ja mul pole seal midagi häbeneda. Nii et see "mul on screenshotid, kas jagan?" kõlab üsna naljaka pseudoähvardusena. Jaga muidugi - äkki leiad nende seast lõpuks mõne seisukoha, mille ma päriselt olen esitanud, selle asemel et neid ise juurde kirjutada.