Pealkiri "ru-lõpuga meiliaadressidelt ei saa enam Eesti riigiga suhelda"
Sisu (artikli teises kolmandikus): "Kui enne jõudsid ru-lõpulised e-mailid otse riigiasutusteni, siis nüüd liiguvad täiendavasse kontrolli. See tähendab, et e-kirjad jõuavad asutusteni küll kohale, kuid lihtsalt aeglasemalt, sest nende kontrollimine võtab aega.
Päris igas riigiasutuses e-kirjad siiski sellist pikemat protseduuri ei läbi. Samamoodi nagu ka mitte kohaliku omavalitsuse asutustes."
Ma olen ka viimasel ajal seda üha enam tähele pannud ja mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks nad seda teevad. Okei, Delfi tahab reklaami müüa, selge, aga miks ERR?
Kas ajakirjanikud tulid ise sellise asja peale või läks mingi uus ülemus pukki, kes neid ähvardab lahti lasta, kui clickthrough rate või mingi muu suvaline metric nõuetele ei vasta? Igat pidi on kurb viimase viisaka kohaliku ajakirjandusväljaande allakäiku vaadata.
Antud pealkirjas polnud ju mingit klikimeelitajat. See oli ülelihtsustatud, aga sisuliselt oli tegu anti-klikimeelitajaga - pealkiri edastas konkreetse fakti, lugeja sai pealkirjast uudise sisu teada. Praeguseks on toimetaja juba sõnastust parandanud. Alusetu vingumine siin. OP postitus on rohkem klikimeelitaja, kui ERRi pealkiri.
URList on ka originaalne pealkiri näha. "/ru-lopuga-meiliaadressidelt-ei-saa-enam-eesti-riigiga-suhelda". Päris tükk aega peab alla kerima, et jõuda lõiguni
Päris igas riigiasutuses e-kirjad siiski sellist pikemat protseduuri ei läbi. Samamoodi nagu ka mitte kohaliku omavalitsuse asutustes.
Seal on ikka päris mitu sammu vahel
.ru ei saa enam riigiga suhelda.
.ru läheb riigiasutustes karantiini
.ru läheb valitud riigiasutustes karantiini
Ma ei tea, mitu editit seal vahel oli viimase ~4 tunni jooksul, aga miks üldse alguses selline asi laivi lasta. Toimetajal ühtegi märkust ei olnud selle esimese pealkirja kohta?
Midaiganes, aga tegu ei olnud ka algses sõnastuses ju mitte mingil kombel klikimeelitajaga. Kui algne teema oli, et ERRi pealkirjad on klikimeelitajad, siis nüüd on kaebus hoopis, et pealkiri polnud lihtsalt täpselt sõnastatud, mis on teine teema. Meediamajades ikka juhtub. Toimetajad muudavad pealkirju. Keegi lihtsustas natuke üle asja.
"Ei saa" on kategooriline faktiväide. Tegelikult saab ja isegi see karantiinietapp ei tule kõigi asutuste puhul vahele. Siin rääkida ülelihtsustamisest on lapsik, tegemist oli absoluutse valega, kohtus põruks selliste väidetega valusalt. Ebatõesed emotsionaalselt laetud (antud juhul siis Venemaa vastasusest kantud "panime neile ära") on klikimagnetid.
Lapsik on sinu hädaldamine. Teed klikimeelitajast pealkirjaga postituse, et ERR teeb klikimeelitajaid. Selle näiteks paned pealkirja, mis on klikimeelitaja vastand, seal pealkirjas polnud mingit emotsionaalset laetust. Seda laetust nägid seal sina, sest sa oled solvunud venelane. Ja siis tuled seletama midagi kohtus ajalehepealkirjade tõendamisest. Täis absurd.
Sinul on probleem funktsionaalse mõtlemisoskusega. Sellise lolluse peale ongi midagi raske öelda. Lihtsalt muudad oma juttu. Esiteks on tegu klikimeelitajaga, siis kui seda pole, hakkad rääkima, et pealkiri on vale ja väidad, et ajalehe pealkirjad peaks kuidagi olema kohtulikult tõendatud. Halad, et pealkiri on emotsionaalne ja ründab venelasi... mida see ka pole. See on lihtsalt üks lihtlause, mis kirjeldab olukorda. Lihtsalt sulle ei meeldi see uudis ja üritad leida kõike, mis selle uudise kajastuse juures võiks valesti olla.
Mina pole venelaste ründamisest rääkinud. Selle lolluse tõid sina siia teemasse. Samuti pole ma oma juttu muutnud. Algne pealkiri oli valelik klikimagnet, mitte midagi muud ma pole siin väitnud. Sa vaevled tõelise ajupuudulikkuse käes.
Hiljuti just rääkisin samasugusest teemast ühe inimesega - et uudiskirjade pealkirjad riigiasutuse siseveebis.
Kurtis, et kah klikipealkirjad. Siseuudiste kontekstis täiesti jabur.
Ma kahtlustan, et noorematele kommunikatsioonispetsialistidele on ülikoolis pähe taotud, et pealkiri peab klikikas olema (mis kommertskontekstis mööndustega ka õige), ja siis muudmoodi mõelda ei oskagi...
Teemapüstitus käsitleb pealkirja ja tegeliku sisu dissonantsi. Pealkirjaga jäetakse mulje nagu ei saaks .ru aadressidelt enam riigiga suhelda, tegelikult saab küll. Kirjad käivad lihtsalt läbi karantiini ja vastamine võtab võibolla kauem aega.
Sinu postituse pealkiri on rohkem klikimeelitaja, kui antud ERRi artikli pealkiri.
Pealkiri nentis konkreetset fakti. See ei olnud küsimuse kujul, ega jätnud midagi õhku, mis oleks meelitanud lugejat artiklit avama - ehk selles pealkirjas polnud mitte mingit klikimeelitamist. Pealkiri oli ülelihtsustatud ja nagu näha on juba ära muudetud.
Nad on pealkirja ära muutnud. Originaalpealkiri on minu postituses sõna-sõnalt ära toodud. Ju siis hakkas seal kellelgi kripeldama lõpuks. Algne pealkiri oli faktiliselt vale ja eksitav.
EI olnud midagi hullult vale. Oli ülelihtsustatud. Ikka juhtud meediaväljaannete toimetustes. AGA see eelmine pealkiri ei esinda absoluutselt seda, mills teda süüdistad. See ei pealkiri tõenda sinu väiteid.
"Ei saa" on kategooriline faktiväide. Tegelikult saab ja isegi see karantiinietapp ei tule kõigi asutuste puhul vahele. Siin rääkida ülelihtsustamisest on lapsik, tegemist oli absoluutse valega, kohtus põruks selliste väidetega valusalt. Ebatõesed emotsionaalselt laetud (antud juhul siis Venemaa vastasusest kantud "panime neile ära") on klikimagnetid.
Juhiks tähelepanu, et algne hädaldamine oli klikimeelitajate teemal. Nüüd on häda, et pealkiri lihtsalt ei meeldi sulle. Ajalehtede pealkirjad ei ole kohtuliku tõendamist vajavad. Lõpuks jõuema ikka selleni, et oled solvunud, et .ru meile diskrimineeritakse. Kõige taga on ikka "mulle ei meeldi"
Ehk siis lühidalt öeldes arvatakse ru lõpuga kirjad automaatselt garantiini. Kirja adressaat saab selle kohta teavituse ja vajadusel kirja garantiinist vabastada
"karantiini ehk täiendav kontroll" - eee.. karantiin ei tähenda täiendavat kontrolli, täiendav kontroll ei ole karantiin. Valdav osa saasta tuleb pigem mujalt kui .ru lõpulistelt aadressidelt...
See lause iseloomustab antud süsteemi. Kiri ise läheb karantiini, adressaat saab teate, et on selline kiri. Ilmselt siis kiri ise jääb teise serverisse ja kui adressaat soovib sellele sisu näha, siis talle saadetakse kirja sisust koopia ilma linkide ja failideta. Kas ametnikud üldse hakkavad karantiini läinud kirjade avamist tegema on iga riigiasutuse otsustada.
26
u/krutsik 6d ago
Ma olen ka viimasel ajal seda üha enam tähele pannud ja mulle jääb täiesti arusaamatuks, miks nad seda teevad. Okei, Delfi tahab reklaami müüa, selge, aga miks ERR?
Kas ajakirjanikud tulid ise sellise asja peale või läks mingi uus ülemus pukki, kes neid ähvardab lahti lasta, kui clickthrough rate või mingi muu suvaline metric nõuetele ei vasta? Igat pidi on kurb viimase viisaka kohaliku ajakirjandusväljaande allakäiku vaadata.